
Euroopa maagaasihinnad tõusevad, rahvusvahelised naftahinnad kõiguvad
Maagaasi hind Euroopas on hüppeliselt tõusnud, püstitades uue rekordi; rahvusvaheline naftahind kõikus kõrgel tasemel, kihutades kunagi ajaloo kõrgeimale tasemele, 130 dollari barreli kohta, ja siis langes "rullimäel" alla 100 dollari... Viimasel ajal on teravnenud vastuolu globaalse energiapakkumise ja nõudluse vahel, ja energiahinnad on olnud suured kõikumised.
Mõjutatud geopoliitilistest pingetest, karmistunud sanktsioonidest, OPECi toodangu kasvust ja paljudest muudest teguritest, on rahvusvahelised energiahinnad viimasel ajal kogenud "rullirulli" kõikumisi. Energia kui kauba hinda määravad peamiselt pakkumise ja nõudluse põhialused. Seetõttu on globaalsete energiahindade suurte kõikumiste taga tegelikult drastilised muutused nõudluse ja pakkumise tingimustes. Pakkumist ja nõudlust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas geopoliitika, maailmamajandus, äärmuslikud ilmad, intsidendid jne. Näiteks 2020. aasta alguses haaras maailma uus krooniepideemia, maailma majandus seiskus, energianõudlus langes kaljult alla. , ning toornafta ja maagaasi hinnad langesid järsult; 2021. aastal on maailmamajandus hakanud taastuma, põhjustades energianõudluse taastumise. Paljude tegurite, näiteks tootmisvõimsuse taastumise mahajäämuse mõjul on nafta ja gaasi hinnad järsult tõusnud.
Selle taustal on geopoliitilised konfliktid ja energiasanktsioonid veelgi tõstnud rahvusvahelisi energiahindu ja süvendanud "energiapuudust" Euroopas. EL on väga sõltuv välisest energiast. Kuigi taastuvenergia osakaal kasvab, on viimase viie aasta jooksul ligikaudu 57–60 protsenti ELi energiatarbimisest tuginenud fossiilse energia impordile. Lisaks on Euroopa rakendanud suhteliselt agressiivset energia muundamise strateegiat. Euroopa riigid, mida esindab peamiselt Saksamaa, on edendanud energia ümberkujundamist ning taastuvenergia osakaal on maailmas juhtival tasemel. Olemasolevate tehniliste tingimuste juures on aga seda, et mida suurem on taastuvenergia osakaal, seda halvem on energiajulgeoleku stabiilsus, mille määravad taastuvenergia omadused. Seega, kui ilmnevad hädaolukorrad, näiteks äärmuslikud ilmastikuolud, muutub energiadilemma Euroopas oluliseks.
Pikemas perspektiivis soodustab geopoliitiliste konfliktide mõju rahvusvahelistele energia- ja süsinikuturgudele paratamatult puhta energia arengut. Lühi- ja keskpikas perspektiivis suureneb aga vastupanuvõime ülemaailmsele vähese CO2-heitega üleminekule. Söeenergia taastumine ja ülemaailmsete süsinikuhindade langus kiirendavad süsinikdioksiidi heitkoguste kasvu. Vähese süsinikdioksiidiheitega ülemineku tempo häirimine mõnes riigis. Kivisüsi saab Euroopas alternatiiviks maagaasile, mõned riigid taaskäivitavad tegevuse lõpetanud söeküttel töötavad ja tuumaelektrijaamad. Rahvusvaheline maagaasikonkurents on viinud ka kütte- ja elektrijaamade kütuse hetkehinna Aasias ja mujal rekordkõrgele ning mõned riigid on olnud sunnitud üle minema kütteõlile, kivisöele ja muudele kõrge heitkogustega kütustele, mis lükkab edasi üleminek rohelisele energiale. Lisaks on võtmemaavarade hinnatõus tõstnud uue energia hinda ning puhta energia ja uute energiasõidukite arenduskulud on oluliselt tõusnud, suurendades vastupanuvõimet.



